Mitte abstraktne jutt meediast, vaid praktilised ja kasulikud teadmised: teeme kokkuvõtte meediaprojektist õpetajatele

„Meie projekt on loodud haridusliku formaadina, mis on täis praktilisi teadmisi ja vahendeid. See ei ole abstraktne jutt meediast. Näitasime, kuidas meediapädevust saab nutikalt integreerida mis tahes ainesse, arendada õpilaste kriitilist mõtlemist ja aidata neil orienteeruda tänapäeva infoväljas. Ja rääkisime ka tehisarust,” ütleb projekti korraldaja, meediakoolitaja ja MTÜ Tuleviku Meedia asutaja Julia Rodina. 

Projekti akustasime Sõbrapäeval 14. veebruaril. Koolituspäev toimus Narvas ja oli suunatud Ida-Virumaa õpetajatele. Õpetajatega kohtusid Julia Rodina ning Raadio 4 ja ETV+ ajakirjanik Mihhail Komaško.

25.-27. veebruaril viisime Tallinnas läbi haridusprojekti, mis oli pühendatud meediapädevusele, ajakirjandusele ja tehisintellekti rollile tänapäeval. Osales üle 30 õpetaja Tallinnast, Harjumaalt ja Ida-Virumaalt.

Projekt sai platvormiks professionaalsele dialoogile ajakirjanike, meediaeksperdite ja õpetajate vahel. Osalejad said praktilised vahendid meediapädevuse arendamiseks ja õpetamiseks ning tehisintellekti vastutustundlikuks kasutamiseks koolis.

Projekti avas tervitussõnadega Briti Nõukogu Eestis direktor Ursula Roosmaa. Esimesel päeval arutasid osalejad ajakirjanduse olukorda Eestis, meediat kui äri, toimetuse juhtimist ja ajakirjaniku igapäevast tööd. Toimus kohtumine DV.ee peatoimetaja Olesja Lagašinaga ja toimetuste külastus, mis võimaldas näha uudiste loomise protsesse seestpoolt.

Fotod: Teo Eduard Tido

Teise päeva tegevused toimusid Eesti Rahvusraamatukogus. Osalejad tutvusid raamatukogu meediaressurssidega, MeediaRadari projektiga ja külastasid renoveeritud hooneosa. MTÜ Tuleviku Meedia asutaja Julia Rodina pidas loengu meediapädevusest tehisintellekti ajastul ja meedia teemade integreerimisest kooliprogrammi. RaRa meediapädevuse spetsialist Anna-Maria Vaskovskaja viis läbi praktilise töötoa ja tutvustas piltide loomise ja mõtestamise vahendeid.

Projekti viimasel päeval rääkis Julia Rodina TI riskidest ja võimalustest hariduses ning arutas õpetajatega meediakeskkonna arenguprognoose.

Tallinna Juudi Kooli haridustehnoloog ja inglise keele õpetaja Olga Gabovitš esitas sisuka praktilise loengu, milles tutvustas näiteid tehisintellekti rakendamisest õpetaja töös ja selleks abiks olevaid platvorme. Osalejad said kohe proovida neid tööriistu kasutamist.

Know-how osas esinesid praktikud. Tallinna Eurogümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja Valentina Marcinkevicene rääkis huvitavatest ja mitmekesistest meetoditest, kuidas kaasata õpilasi meediaõpetusse, arutada nendega erinevate sõnumite eesmärke, faktide usaldusväärsust ning luua oma ajakirjanduslikke materjale ja isegi kunstiobjekte.

Tallinna Õismäe Vene gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja ning Eesti vene keele ja kirjanduse õpetajate liidu esimees Jelena Moisejeva näitas kolleegidele terve raamatukogu kasulikke materjale meediapädevuse kohta, mida saab juba töös kasutada. Ta koostas meediaalaste õppetundide kogumiku, kus on kajastatud kõik õppekavas märgitud teemad ja esitatud õpetajatele abimaterjalid.

Alina Bankirova, Tallinna Haabersti gümnaasiumi meediaõpetaja ja haridustehnoloog ning Juudi kooli meediaõpetaja rääkis oma kõige edukamatest tundidest ja formaatidest, mis said õpilaste seas kõige suurema vastukaja. Õpilastele meeldivad eriti praktilised ülesanded, reklaamide loomine, erinevate meediavormide analüüs ja loominguline töö.

7. märtsil Tallinnas korraldasime õpetajate jaoks projektipäeva, kus ühendasime psühholoogilise vastupidavuse ja kirjanduse ning ajaloo teemasid.

Päeva esimene pool oli pühendatud psühholoogiale. Esines psühholoog Marina Vorobjova, kes andis praktilisi tehnikaid, kuidas oma vastupidavust tugevdada, tegustseda konfliktsetes olukordades ja läbipõlemist ennetada. Osalejad proovisid kohapeal erinevaid praktikaid ja tehnikaid ning jagasid tagasisidet ja kogemusi kolleegidega.

Siis meiega liituds Raadio 4 (ERR) ajakirjanik ja kogemnud giid Natalja Saal. Tema esinemise teemaks oli “Sergei Dovlatov: halvast ajakirjandusest suure kirjanduseni.”  

Oleme väga tänulikud toetajatele, partneritele ja lektoritele! 

Projekt viiakse läbi koostöös British Council Estonia programmi People to People Cultural Engagement raames. Lisainfot Briti Nõukogu töö kohta Eestis leiate www.britishcouncil.ee 

26. veebruari ürituse toetas Šveitsi-Eesti koostööprogrammi projekt MeediaRadar, mis toimub aastatel 2024–2028 RaRa ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Projekti on kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.