Reuters Digital News Report 2022: kuidas noorem lugejaskond tarbib uudiseid

Alates ajast, kui Reuters Digital News Report hakkas jälgima vastajate peamist uudisteallikat, on sotsiaalvõrgustikud pidevalt asendanud uudiste veebisaite noorema lugejaskonna statistikas. Kusjuures 39% "sotsiaalmeedia põliselanikest" (18–24-aastased) 12-l turul kasutab nüüd sotsiaalmeediat peamise uudisteallikana. Ainult 34% sellest grupist eelistavad minna otse uudiste veebisaidile või rakendusele. 

Samuti on Reuters avastanud, et "sotsiaalmeedia põliselanikud" pääsevad uudistele palju tõenäolisemalt ligi kõrvaliste allikate (nt sotsiaalmeedia, agregaatorite ja otsingumootorite) kaudu kui vanemad rühmad.

Miks see juhtub? Kõige sagedamini vastavad noored (alla 35-aastased), et uudised mõjuvad nende tujule negatiivselt (34%) ja et uudistes kajastatakse liiga palju selliseid teemasid nagu poliitika või koroonaviirus (39%). Eelkõige püsib noorte seas kauaaegne kriitika uudiste masendava olemuse kohta. 

Näiteks Suurbritannias ütleb 64% alla 35-aastastest uudiste vältijatest, et uudised rikuvad nende tuju. Reuters'i kvalitatiivse uuringu osalejad kirjeldasid harjumuste kujundamist selle negatiivsuse vältimiseks. 

Noored, eriti "digitaalsed põliselanikud" (27%), väldivad mõnikord uudiseid, kuna peavad neid kallutatute või ebausaldusväärsetena. 

Kuid paljud noored ei väldi kõiki uudiseid. Tegelikult väldivad paljud neist valikuliselt selliseid teemasid nagu poliitika ja konkreetselt Covid-19. Ei piirdu need valikulise uudiste vältimise mustrid ainult noorema lugejaskonnaga. Kuid kvalitatiivsed uuringud näitavad, et nende rühmade seas on poliitiliste uudiste tarbimine seotud teiste uudiste vältimise teemadega: näiteks veendumus, et nad ei saa selle teabega midagi peale hakata või et see on vähem usaldusväärne kui muud uudiste vormid. 

Kuna digitaalse meedia keskkond areneb kiiresti ja Reuters'i uuringusse jõuab rohkem noori täiskasvanuid (young adults), kes kasvasid üles sotsiaalmeediaga, jätkuvalt kristalliseeruvad peamised erinevused ka nooremate uudiste lugejaskondade vahel. Asi pole siin lihtsalt selles, et mõned noorte käitumised ja eelistused erinevad vanemate inimeste omadest. Nad on juba ammu olnud. Asi on selles, et selge erinevus "sotsiaalmeedia põliselanike" ja "digitaalsete põliselanike" vahel. Noorem grupp esindab juhuslikumat, vähem lojaalset uudiste kasutajat.

"Sotsiaalmeedia põliselanike" sõltuvus sotsiaalmeediast ja nõrk side kaubamärkidega muudavad meediaorganisatsioonide jaoks nende meelitamise ja kaasamise raskemaks.

Samas noorem meedia tarbija kahtleb meedia usaldusväärsuses. See faktor koos uudiste sageli masendava olemusega ja tohutu vooluga, millega nad oma igapäevaelus kokku puutuvad, muudab noored uudisteorganisatsioonide suhtes skeptiliseks ja üha tõenäolisemalt väldivad uudiseid – või vähemalt teatud tüüpi uudiseid. Noorem sihtrühm otsib mitmekesisemaid hääli ja vaatenurki ning lugusid, mis neid ei masendaks ega ärritaks.

Eelkõige "sotsiaalmeedia põliselanikud" on üha enam liikunud uute visuaalsete suhtlusvõrgustike poole – kuid nad pole kõik lihtsalt TikTokerid ega ka neil kõigil pole tõsise teabe osas piiratud tähelepanu. Noortele meeldivad mitmesugused vormingud ja meedia – tekstist videoni ja helini. Jätkuvalt on olemas koht tekstile, videole, helile ja piltidele – mõnikord kõik ühes formaadis. Ja seal on koht nii traditsioonilise meedia tõsistele, erapooletutele toonidele kui ka juhuslikumatele, meelelahutuslikele või aktivismi olemusega lähenemisviisidele uudiste kajastamisel.

Noorema lugejaskonna definitsioonid selle kohta, mis on uudis, on samuti laiemad. Uus meediaorganisatsioonide väljakutse on nende mitmekesiste eelistuste ja maitsete ära tundmine.  

Kuid üks võimalik uudistebrändide tee võib peituda nende atraktiivsuse suurendamises – sidumine noortele huvipakkuvate teemadega, multimeedia- ja platvormispetsiifilise sisu arendamine ning sisu ja tooni vastavusse viimine vorminguga – selle asemel, et täielikult asendada seda, mida nad juba teevad või eeldades, et noored jõuavad lõpuks selle juurde, mida on alati tehtud. 

Aga mõnedel juhtudel tähendab see ka praeguste uudisbrändide formaatide jätkamist, sest osa neis on noorte seas kõrgelt hinnatud. Hetkedel, millal noored tunnevad, et neil on vaja teada, mis tegelikult toimub – nagu Covid-19 ja Venemaa-Ukraina konflikti puhul – tahavad noored endiselt, et uudisbrändid oleksid nende jaoks olemas.